Surya Anta, Nogut bilong haus kalabus long Indonesia

0
1704

JAYAPURA, SUARAPAPUA.com Surya Anta i tokaut long nogut bilong haus kalabus bilong Indonesia.Surya em i pes Indonesian man husait kot i jasim em long pasin birua (treason) long kantri na putim em long kalabus long 2019 inap Mei 2020 em istap fri.

Nogut bilong haus kalabus long Indonesia em i witnesim, pesim na stap long en, Surya i tokaut long twitter akaun bilong em yet long Sande (12/7/2020) wantaim het tok   “Taim mipel i go insait long kalabus long Salemba”. Liklik stori insait long piksa.

Long tok orait bilong Surya, Suara Papua i putim ap dispela stori bilong em.

Stori taim mipela i go insait long kalabus long Salemba, liklik stori insait long piksa.

ads

Mi, Ambros (Mulait), Dano (Tabuni), Isay (Wenda) na Charles (Kossay) stap 1 mun wantaim 420 moa arapla kalabus man insait long banis bilong haus kalabus long rum we ol putim mipela pastaim tru long luksave long envaironmen na kondisen long kalabus. Koreksen bilong kepsen long piksa 18 Novemba – 19 Desemba 2019.

Dispela em i kondisen long kalabus long dispela rum mi toktok long em. Bipo, long dispela Covid 19 (Bipo long mipla stap fri), dispela rum/wot i bin stap emti pinis,bikos kalabus ino moa kisim ol nupla kalabus lain.

Methamphetamine (drak) kemist insait long kalabus

Wanpela taim  Methamphetamine (drak) dilman i singaut long mi ikam long seken plua Block A o Blok B nabaut “Frizzy garas ankol, yu laikim Methamphetamine drak o mariwana (spak brus), mi no laikim tupela wantaim nogat, mi laikim koap, mi i bekim tok na drak dilman i lap.

Bipo mi bin stap long dispela kibung we ol tok tok long Abrus mak bilong lain kalabus. Long stap bilong mi long haus sel long Salemba, nau na mi luksave gut, long wanem em abrus mak bilong lain kalabus. Dispela em i mejikel problem/hevi. Tasol hevi em em long regulesen aparatus i kalabusim ol man nating we ol i traim tasol long kalabusim ol, inogat rong o igat rong, ol i kalabusim tasol.

Mi na Ambros slip long Korea stol. Stol bilong ol Batak lain. Bipo long dispela, mi bin long Palembang stol. Tasol mi muv bikos long stres na bikpela nois long seken plua na ol long taim kalabus man spet na tromoi wara ikam long Palembang Stol.

Long barrack igat wanpela TV tasol.  Sapos wanpela man i senisim Tv canel, bikpela nois tru bai kirap. Dispela ol Botol i bilong pulampin wara bilong dring. Tasol wara i test olsem sampela samting i paspas tru, na kamapim sua nek bilong ol kalabus lain taim ol i dringim.

Kondisi lapas Salemba yang diungkapkan Surya Anta via akun twitternya. (Dok Surya)

Long kukim nudols na mekim kopi, “Sutim wara” wei bilong em i olsem, pulapim wara long botol, bihain usim ol arapela plastik long kukim as bilong  botol wara igo bai hot.  Air (Win) Polusen. Long dispela as tasol na planti tru kalabus lain i sik. Mi tu bin sik fever na blut kamaut long nus bilong mi.. Eeee laik go long klinik tasol lo stretim rot igo klinik i hard tumas.

Bihain long wanpela mun long dispela barack, mipel i go daun blok. Mipela long blok j. Rum 18. Dispela tu i kamap bihain long igat presa long ol poroman arasait. Planti Kalabus na raskol (man nogut) slip long korido, nogat moni long baim ‘ tiket bilong i go insait long rum na tu bilong peim wikli pemen. Dispela em situesen long korido long Blok J mipla kisim na i stap.

Ol i putim mipela 5-pela long blok J, sel rum namba 18 (J18). Igat 3-pela rum long dispela sel. 1-pela rum long aninit na 2-pela long antap. Antap rum baksait bilong Dano em “Kemist”, bilong man bilong salim Methamphetamine (drak). Woda i save long dispela. Mipela hard tru long bilipim dispela long wanem ol i putim mipela long dispela rum J18 we i gat Methamphetamine (drak) kemist.

Moskito i pulap tru long displa sel J18. Bikos long daun flua i gat hul na wara pulap. Stupid, mi i tok. Dispela rum bipo taim em i gutpela rum moa yet, nau i bagarap olgeta. Bipo Man i wokim dispela sel rum long diwai em man laif sentens bihain long kot i kalabusim em long Drak keis.

Stet i promis nating

Long namba 12 de bilong mun Me, plen i olsem bai mipela i stap fri long asimilesen bilong covid 19. Tasol kensel. Woda bilong kalabus i kisim kol long Darekta bilong Lo na Human Raits. Ol i noken kisim asimilesen long wanem kot i kalabusim ol bikos long kamapim pasin birua lon stet. Painim aut i go ikam tu, tok i olsem Lo na human raits tu i kisim presa long Aparatus na ol eks aparatus.

Tasol olgeta dispela em infomesen tasol. Em olsem mipela no inap fri long asimilesen, bikos kes bilong mipela inonap long mama lo bilong Lo na human raits ministri, mas usim Gavman Lo namba 99. Woda i tokim mipela olsem ol bai salim mipela go long gutpela sel na blok. Mi askim long ol i putim mipla long blok L, sel namba 2 (L2). Na mipela i askim sapos ol i nos sasim mipela.

Bikos ol poro i redim planti kaikai bilong, mipela i toktok wantaim woda long pok (pik)mit na ol arapela kaikai, ol i ken kisim kam insait long sel mipela stap long em. Long disela mipela i hamamasim mipela yet long dispela gutpela kaikai. Mipela kaikaimpik mit wantaim.

Dispela em i situesen long blok L sel namba 2 (L2). Even 2-pela wik tasol, moa beta bikos i ken oraitim sua long bel bilong mipela long wanem stet i promis nating olsem bai mipela fri long asimilesen na nogat.

Laif lo kalabus ino olsem olgeta stet bai givim nogat. Bikos rais, abus na spaut wara (Sel kaikai) em i liklik tumas. Ino inap tru bilong ol kalabus lain long kaikai dispela liklik saplai kaikai. Sore tru long ol kalabus lain stap slip long ol korido. Olsem nau na mipela mas baim abus kaikai bilong mipela yet.

Wara tu mipela baim yet. Galon tu baim. Sapos arapla bagarap lo sait bilong pawa nabaut olsem lait samting, mipela yet mas rausim moni long srtetim. Arapela Kalabus man peim rum na peim wikli pe. Mipela ino peim bikos woda i kisim was long wanem, nogut pablik i harim dispela na bai putim presa long woda na wokman bilong kalabus, olsem na Woda lain i tokktok wantaim ol poro olsem mipela ino bai slip long korido.

Dua bilong blok isave lok long 8 kilok nabaut. Na op ken long moning bipo eli moning shalat. Moning asembli long 8 kilok,long san asembli long 1 kilok na long nait asembli long 8 kilok. Ol hauslain bilong korido long blok building namba 7, bihain long dua bilong blok i op eli moning, sampela taim ol i save slip long sait bilong rot long sel.

Lotu long sios

Long kalabus, mipela i save lotu long Betseda sios, sios long Kalabus.Taim mipela stap yet long kalabus lotu em gutpela opotuniti long mipela iken gat releksesen, kisim gutpela win na gutpela kaikai long ol misionari bilong ol arapela kristen sios na katolik tu.

Long Betseda sios, mi lukim wari pulap tru long ol drak kalabus man na kriminal. Planti bilong ol save karai long pas hevi bilong laif ol. O husait ino asua tasol ol i stak long kot na go long sel. Planti bilong ol i painim sef long laif na tingting i bagarap pinis long en.

Tru tumas olsem planti ino asua na ino rong tru ol i go long kalabus. Na planti lain i asua na i rong tru kot ino kalabusim ol. Tasol kalabus long dispela nesen em ino hap bilong haitim sol na lewa na bel i buruk pinis long en,nogat. Stet i simplifaim problem wantaim kotim planti man na salim igo long kalabus.

Gavman na Stet i traim long kalabusim tingting bilong mipela. Tasol Histori i gat rekot olsem tingting bai nonap tru long ol i kalabusim, na stet we i kalabusim ol man husait i pait long tingting em i stet we i ”turangu tumas” long democracy. Stet husait i tingting bilong ol i no bikpela yet long stretim difrens bilong politiks.

Em i narapla kain olgeta tasol i tru. Pis demonstreta, i kalabus bikos kot i sasim long kes bilong kamapim birua (anslag) long stet. Dispela sapta long lo em Dutch koloniel i wokim. Narakain olgeta tasol em i tru. Sapos laik lukluk i gobek Soekarno na Hatta i bin proklemin stet taim Dutch i ‘kam’ ya i no bin kalabus o go long kot bikos long kamapim birua long kantri nogat. Ino pilai pilai, long kamapim dispela stet bilong Soekarno na Hatta.

Baim, salim na stretim fon long haus kalabus

Watpo dispela dokumentesen i stap. Bikos lo kalabus igat hap bilong baim na salim fon, na tu bilong stretim fon i bagarap. Drak bisnis i ron. Salim moni na kisim moni bisnis tu istap. Haus kaikai tu i stap. Man bilong salim sanda tu istap, Woda i save long dispela. Prostitusen tasol ino istap, bipo 2016 yes i bin istap.

Mi klia gut long dispela bisnis olsem haus kai, salim na kisim moni istap long haus kalabus. Planti samting we i mas baim long haus kalabus, sapos i laik stap klin na helti.  Bipo long salim na kisim mani bisnis i bin kamap we ol i kolim ‘uang pelor’, ol bai i rolim mani gut tru long plastik na daunim

Stet i pasim het long seksual nids bilong ol kalabus man.

Long sait bilong seksual nids nabaut stet i pasim het. Tingim tasol taim kalabus man na ol raskol sampela taim mas kisism sans long visit rum. Maski long visit rum planti lilik pikinini i kam. Laik bilong bodi i mekim na sampela kalabus man i ken askim patna bilong ol long mas “seksekim” o holim pas na kis i go i kam wantaim patna bilong ol.

Sampla tu i ken plenim long werim longpela siket, na mekim hul. Bihain patna meri bilong ol iken sidaun antap long tais bilong patna man bilong ol. Holim pas na seksek igo kam, o patna man i holim pas na pinga bilong en i go insait lo siket or trasis bilong patna meri. Wanpel poro visita bilong mi i tok smel bilong sit bilonf man.

Kalabusman ol man tu. Ino banana. O tu nidim seks. Bipo long Matta Najwa visit long Salemba Sel, igat toilet na visit rum long antap flua we ol kalabusman iken peim bilong mekim dispela. Tasol bihain long visit, inogat moa. Sapos laik toktok lo dispela sepsol rum bilong inapim seksual nids bilong ol kalabudsman, mi ting gavan iken stretim aninit long samplela tems na kondisen.

Sosel klas long haus kalabus

Laif long sel i hat liklik. Igat kain kain nid wantaim kainkain man long sel. Igat sample husait pikpoket, na sampela yusim resa long katim bek bilong poro bilong ol, sampela i sevisim elektronik ol samting na sampela salim drak, sampela salim rais na sampela i kamap man bilong pait na kolektim moni long ol arapela.

Sampela i kamap skaut (fran man), sampel kamap haus kuk bilong tilim kaikai, sampela salim kopi, sampela i kamap man bilong tilim pas bilong visit, o sapos igat inap mani openim ‘kemist’. Sapos igat moni na ni save pret, kamap fran man bilong blok. (Siaman bilong blok) na husait i nogat nem tru em ol i kamap helpman.

Dispela sosel klas long kalabus haus em i tru. Ol kriminal o kalabus man olsem ol lain korap , i save baim rum long 50-70 tausen. Ino inkludim wikli moni ol mas peim. Nogat nid long i go insait long rum bilong luksave long kondisen na envairanmen bilong kalabus olsem pastaim tru mipela i bin go tru inap 1 mun bipo ol putim mipela long blok sel. Iven ol arapela Kriminal na kalabusman i no inap ktru long raunraun igo long dispela blok O.

Olsem long haus kalabus, mipela ken lukim ol sampela kalabusman wantaim klinpela kolos na pes i klin n sain tru. Na planti moa ol husait lek nating, ol i werim klos i buruk buruk long em. Bikos ol i nogat moni long baim sampo na sop bilong wasim klos. Slip tu ino long wanpela hap tasol ol i mas muv igo ikam na senisim ples silip klostu klostu na ras long kaikain taim man bilong tilim kaikai i tilim kaikai.

Ol kalabusman husait woda givim wok long ol long was long wok klina na wok long haus kuk, i luk olsem ol ino save mekim wok bilong ol tumas. Tru olsem ol i Spearhead bilong kalabus. Skin bilong Planti bilong kalabus lain i bagarap, long wanem, kolos na laplap bilong ol deti na skin bilong ol tu deti, inogat sampo na sop na klin wara long ol wasim na waswas mekim na ol kaikai ol redim tu ino klin . Pe tu ol ino kisim, ol mekim wok nating.

 Taim Kalabusman i Pait

Husait kalabusman i pait oh dinau long arapela, woda bai i seperetim ol long aisolesen Blok sel (Blok P). wanpela rum taip sel, we seven pela man iken igo insait. Bipo long go long het bilong Kalabus (mein sel), we nau inogat man long en Blok P aisolesen blok, igat kriminal we ol i aisoletim moa long 4pela mun. Olsem wanpela poro bilong mi yet. Em i olsem polis i bukim pas aisolesen blok pas bipo long kot i salim em igo long kalabus, olsem taim em i go kalabus, emi ken go stret long dispela aisolesen blok sel.

Dispela poro i tru olsem em i asua. Em i boikot long polis sas long trefik. Na ol i bin askim em lo toktok wantaim polis(isilop), bihain ol i grisim em long 3 tausen rupiah (K800-900). Pastaim tru em i no laikim. tasol taim ol i grisim em wantaim 10 tausen (K2.500) em kisim, wan tu ol i holim em na kalabusim em. Taim go insait long sel, ol i bukim aisolesen rum long blok P bilong em yet.

Oke, em i rong long kisim pe na boikot. Watpo polis i mas bukim pas aisolesen sel blok, long em i ken i stap taim kot i kalabusim moa long 4pela mun. Laki tru olsem bipo long Eid mubarak bilong muslim, Het bilong Haus kalabus bihain i pasim tinting long emtim olgeta aisolesen sel rum we dispela 98pela kalabusman istap long en, em tok long ol i nonap stap long taim moa.

Corona na Kriminal long Salemba Haus Kalabus

Nah, nau isu bilong Covid-19, Salemba Haus Kalabus em i kalabus we hariap tru ol i aplaim Lok daun Sistem. Tasol Stet ino bin mekim medikal cek long olgeta kalabusman na kriminal. Maski ol tilim aut bikpela namba olsem 4200 moa mask na vaitamin (stat bilong Covid). Mipela i no save husait i kisim dispela sik.

Taim Lo na Human Raits ministri i larim olgeta kalabusman igo fri long dispela asimilesen bilong Covid, pablik i tok nogat long ol non kriminal mas stap fri. Mi wanbel long ol Korap lain i mas noken fri. Tasol Drak kriminal tasol i mekim na haus kalabus i pulap. Drak kriminal i makim 70% bilong olgeta kalabusman, inapim 270pela. Mipela politik kalabus tu i fel long asimilesen bilong covid.

Ol i kenselim asimilesen bilong mipela, em i narakain olegta. Keis bilong mipela i stap long Lo Buk bilong kriminal, em i no Spesol kriminal. Ahhh  long namba 99 lo bilong gavman, i makim mipela olsem mein kriminal, na ino spesol kriminal. Maski long Lo buk bilong Kriminal i kolim mipela olsem kriminal husait i agensim stet sekyuriti, Lo buk bilong kriminal stil i makim olsem main keis na ino spesol keis.

Olsem na taim kalabus i pulap na nau Pandemi sisen bilong Covid 19, wok bilong Stet em bilong putim fri ol kriminal husait  inogat wanpela samting ‘lus pikinini’ wantaim olgeta korap lain husait laif bilong ol inap tru lo haus kalabus ol iken kisim sans long go fri long dispela asimilesen bilong covid 19, na mas noken mekim hat long ol long taim ol i bihainim prosida bilon go fri long kalabus.

Lus pikinini em ol lain husait inogat moni na ino nogat samting, na tu femili ino save visit, taim ol i stap long Sel, ol man husait inonap tru long peim fee bilong stap, woda i putim ol long Pukpuk haus sel, stap fran stret bilong liklik haus (toilet). So taim em i kaikai, em i ken kaikai na sem taim lukim ol man toilet.

Igat sampela lain baim Fee bilong stap pinis, tasol bikos ol ino peim wikli moni, ol i salim ol igo long Pukpuk haus sel. Husait i strong moa, iken bosim pukpuk haus sel. Long sapotim strong bilong em, ol lain wantok bilong em yet, bihain em i ken kamap fran man bilong haus sel.

Olsem na sapos inogat moni na i no fit long pait, mas joinim ‘Batak’ (Korea) geng, Palembang, Lampung, Arek Suroboyo, (Wes na sentral), o Ambon geng. Tasol bos bilong ol bos em i croupier (Kropia) bilon drak husait i ken baim ol husait tu em i laik baim inkludim trups na loyaliti.

Yes, dispela em olgeta stori mi ken tingim bilong serim wantaim ol netijen husait mi rispektim. Foto mi kisim bihain long Ambrosius helpim mi long rabim gras bilong mi ong oil long wanem, gras i laik kamap rasta nau. Tumora long en mipela i fri bihain long 9 pela mun kot i kalabusim mipela.

Long Aisolesen rum long Mako Brimob inap long Kalabus long Salemba

Long Salemba mipela i stap wantaim 4,200pela arapela kalabus lain.. Long Mako Brimob Kalabus, Mipela 6pela tasol i stap.. Bipo taim dispela Mako Brimob Haus sel em bilong krimainal na teroris. Tasol bihain long insiden we teroris ibin kilim i dai 7pela memba bilong mobail skuat, dispela haus sel ol i lusim emti. Ahok ibin istap long hap, i tru o  nogat, tasol long mi yet dispela em i stap ples hait yet (misteries) liklik.

78pela de, mipela 6pela i stap long Mako Brimob. 73pela de mi stap long aisolesen sel. Sel bilong mi yet i narapela long ol sampela poro. Ain dua i pas, nogat windo long long lukluk i go aut lo sel bilong ol poro bilong mi. Liklik ventilesen tasol istap long baksait.

Long banis bilong haus (wol) mi lukim planti grafiti, i soim i bin igat kriminal we ol i kalabusim pas na istap longpela taim liklik. I gat raiting long wol Alloh i soim Qibla prea  bilong Muslim. Igat Nem bilong ol man tu istap. Oltaim polis i save tok em i kriminal biologist sel. Hau na i gat grafiti bilong dispela mun na planti moa.

Dispela em i kondisen bilong sel mi taim mi stap long Mako Brimob Haus Kalabus. Long fran bilong mi em  het bilong Sub-Directorate bilong Metro Jaya State sekyurity, we ol promotim pinis. Em i tok “Sapta bilong dispela Lo bilong kriminal husait i Kamapim Birua long stet em 20yia laif sentens”. Mi bin daun liklik, bikos mipela i bin tok long no inap tru long kisim detensen hold.

Long wanem refyusim ofa bilong detensen holap? Bikos mipela bilip mipela ino asua. Mipela i mekim Pis Boikot (demostret). Sapos mipela kisim nau bai ol o riferim mipela olsem dispela Boikot (Demonstret) mipela mekim i rong. Na waenm taim polis i laik holap long mipela o i ken. ‘Lek’ ino fri tru.

Dispela Aisolesen Sel em i hot tumas. Na mi nonap tru long putim aut lait, bikos swits i stap arasait. Na tu sapos mi putim aut lain bai i gat planti natnat (moskito). I tru olsem ol i no paitim mi, tasol ol i atekim mi long mental we ol i kalabusim mi long aisolesen sel rum. Dispela em i trik bilong ol bai ol i ken luk orait long ai bilong Human Raits. 

Framim olsem Surya laik kamap Presiden bilong Papua

Mr. DWi Asih Kasubdit Kamneg na Mr. Argo peim visit long sel bilong mipela. Long piksa long sel bilong Ambros, Tupela i bin ol Promotim nau. Ol i Promotim Mr. Argo long kamap Jerenal Polis Inspekta na laik I go insait long Nesenol Polis Het kuotas. Bihain ol i kam bek long visit bilong ol long Papua, mi harim lawyer i kamaut long media  ‘Framim’ mi long kamap President bilong Papua, Omg.

Ol framim mi kaikain tru. Stat long laik kamap president,kisim dolar na yuro moni, sapota bilong 02, treita bilong nesen. Ol mas lusim gutpela tingting pinis olsem, kamapim solidariti wantaim lain Papua em i nomol, olsem Dutch long 1940s ibin solidariti wantaim Indonesia.

Video taim ol bin holap long mi long Plaza Indonesia long namba 30 de bilong mun Oges 2019. Hariap tru  belo i fraim holap lokesen biong mi. Framim mi kainkain toktok tru. Bipo long ol arestim mi, bin givim monev data long arapela NGO – Non gavman oganisesen.Long makim ples,ino mi makim, nogat. Gavman na opisal i save laikim tru long fraim man.

Jas na Polis i save laik tru long kamapim man olsem kriminal

Long Haus kalabus long Salemba, mipela bungim 20pela kalabus man long keis bilong boikot long Memba bilong palemen, planti bilong ol krismas bilong ol istap namel long 19 na 23 yia. Ol Boikot kalabusman long fran bilong Bawalsu opis bipo ol i kisim saspensen long kalabus, tasol bihain ol i go bek ken na pesim proses bilong kot. Planti bilong ol Kot i sentensim long 4-5 mun.

I bin luk sore liklik long wanem, polis i kamapim ol kriminal. Maski ol i bihainim boikot tasol. Tu igat hamaspela bilong ol ino tek pat long boikot tasol polis i holap long ol tu bikos long dispela taim o i pret na hait na sampela i wokabaut long hap we polis i tambuim pinis. Tokpiksa olsem Farel husait sanap wantaim Okky Legal Aid Institute (LBH Jakarta), em i pinis wok na wokabaut abrusim dispela ret sona na polis i holap long em.

Taim em i lukim olsem igat simuk bilong win gan, em i stop na hait long ATM. Ehh nau polis holap, bihain  Nesenel Kot long Sentral Jakata i stetim olsem em i asua.Ino bikos long liklik sentens kot i stetim long en nogat, polis na jas i orientim long kamapim ol olsem kriminal, olsem na i kamap olsem kot tu ol i fosim na kot sentens tu ol i fosim.

Na tu ibin i gat keis long Bawalsu Boikot. Em i halivim taskfos husait i hap idai, bihain long dispela polis i holap long em. Na long wankain keis tu Igat draiva husait i ron long pasindia, bihai em i go drop of pasindia polis i holap lon em. Dispela em i stupid ya ah. Jastis i stap we long dispela kantri? Nesenol kot tu i hat tru long kisim narapela posisen

Mipela i laki long wanem planti solidariti olsem dispela piksa long mako Brimob. Olsem wanem wantaim ol pikinini husait i tek pat long Bawalsu na Memba bilong palemen Boikot, we ol i no referim ol olsem Politik Kalabus nogat. Tasol kot i referim ol olsem man i komitim kraim. Sapos ino long solidariti, mipela ino inap long sanap strong na fri long depresen. Solidariti na sevis em i moa impoten. 

Dragon drops na Bikhet

Yu mas bai birua long ol man konviktim drak na kriminal. Tasol yu no kilia olsem planti bilong ol fesim hat laif we ol i mas safa bipo long go long kot. Bipo long kot i sentensim ol long komitim kraim. Igat hap tok mi kisim long kalabus i olsem ‘Tetes Naga”. Bilong em long autim asua bilong en,Isilop (polis) mas kukim plastik na droplet bilong plastik ya, lusim pundaun long skin bilong en.

Igat sampela we Polis putim ol igo insait long wara, inap ol i sot long win, dispela as i bilong truim tok na autim long pruvim olsem em drak samting bilong ol. Sampela bilong ol, polis i save paitim skru bilong ol inap sua nogut tru, na ol i hat tru long ol long wokabaut, bihain 1 mun na ol i ken orait ken.sampela tu polis i save rausim pingga nail bilong ol. Ol dispela lain, tru tumas mi bungim ol long kalabus. Mi tenkim ol long planti stori bilong ol.

Sampela ol save tok “Senisim het”holap bilong isilop mekim dil wantaim isilop (polis) na givim nem bilong narapela lain senisim em olsem dispela polis i holap long em. Watpo em i kamap? Bikos polis i save wok lon ronim taget long namba bilong kriminal ol holap.

Mi bungim tu saspek bilong ol man i save pilai laki kas (gambling). 4pela bilong ol i asples biong East Nusa Tenggara (NTT). Ol save mekim wok draiva na boskru tu. Taim ol i wetim pasindia, ol i pasim taim long bet long 2000 rupiah na pilai laki kas arere long rot long bus stop, hap ol i save park long em. Polis i holap long ol, na sentensim ol 7 mun long kalabus. Watpo, stet i kalabusim man lo pilai kas na dispela ol gem natin bilong pasim taim tasol? Narakain olgeta.

Taim mi bin stap yet long sel tu, mi bin bungim wanpela papa, Konviktim drak. Em kam esembli long sel bilong mipela. Dispela papa em i draiva bilong motosaikel. Em i save ronim moto saikel long painim moni. Hau dispela papa i endap long kalabus em bikos long pasindia em kisim em i sels man bilong drak na polis i saspek olsem  em tu wanpela drak dila. I nogat pruf bilong ol, ol i saspek tasol, na tu medikol cek bilong em tu klinbilong em i klin nogat pruv olsem em ino yusim dispek, wtf

 “Tasbhi”, Klinik na MCK

Kalabus selta long Salemba, igat 2pela toilet tasol. 4pla wara springkel, 3pela i ron gut, bikos namba 4 ring wara em i bilong, wasim plet, wasim hanlek na pes bipo long Lotu (Muslim), na tu bilong pispis.

Spring wara i save ron 3pela taim long wanpela de. Ol kalabusman i save waswas wantaim na lukim Samting bilong ol yet igo ikam.I hat liklik long transjenda long wanem ol mas wait igo nogat moa man na ol bai waswas.

Tingting bilong dispela kalabusman ya i narakain olgeta long survive. Igat save man bilong mekim “tasbhi”. “Tasbhi” em handel bilong tut bras, we ol i save smutim na mekim sekol, bihain putim igo insait long skin bilong penis bilong ol. Kalabusman ya i tok, bai iken mekim patna tanim tanim. Wanpela kalabus man igat 6pela tasbhi long penis bilong em.

Ol kalabus lain save les long go long klinik. Bikos sapos ol i sik, doktaboi bai sekim ol longwe yet olsem 3 mita. Ino inap tasim skin bilong ol. Na ol marasin ol save kisim em ol wankain marasin. Maski igat kain kain sik bilong ol istap. Na tu korido bilong klinik i deti na sting tumas. Taim mi bis sik long em, mi bi refyus long slip long klinik, long wanem, em i deti na smel narakain tru. Mi pret, nogut mi sik moa. Dokta bilong wa tu nogat.

Suasait bikos i fel long peim Drak.

Nau long keis bilong suasait. Yes i bin kamap tu long Haus kalabus. Igat wanpela Batak man, mi luksave gut tru i suasait, bikos em i fel long peim drak bisnis. Em i suasait bihain long ol i salim em go long narapela sel.

Bipo mi save harim stori bilong kalabusman suasait bikos long em i no peim dinau bilong drak long kemist, bikos pret long dep kolekta na tu kombat trups bilong ol.

Dep kolekta (BNN) em man bilong kolektim dinau moni bilong meth draks na paitim bos bilong meth draks. Long Sel Rum 18 Blok J (J18)sapos igat dinau man bilong meth drak,BNN bai putim han wantaim long stretim. Mi bin witnesim dispela we mi tu i bin kros liklik long wanem, ol i paitim man long ai bilong mipela na long antap rum bilong mipela, Kemist rum, even eli moning o biknait ol i ken paitim man usait i dinau long meth drak na ino peim long taim bilong em.

Hevi bilong fri asimilesen tu i hat liklik. Kajari na Nesenol kot i posponim sentens leta. Na tu igat sampela kalabus man we kot i sentensim ol tasol ino kisim leta yet. Dispela em i bikos Kalabus sait ino givim asimilesen. Even long as bilong covid. Even mi kisim infomesen nidim samting bilong smutim pas so keis iken hariap long go daun.

Drak kalabusman planti moa i kisim “Palak”. Stat long holap inap long jastis taim, wokbung, kisim brek aninit long sampela kondisen, fri aninit long sampela kondisen (PB) planti stret kisim palak bilong welim, bikos long ova kapasiti long sel. Husait i fit long baim. Yeah dispela em stap long ol bos tasol.

Sapos kalabusman ino gat moni tru, “Anak Ilang” i ken stap na hope long kisim dispela spesol asimilesen, kisim JC, PB , Sapos em i man bilong mekim wok tru, regista long kamap fran man bilong skaut tim bilong kalabus, fran wasman bilong kitsen, na bilong klina i fri, na wok wail hope olsem olgeta proses biong JC na CB inap long Fri wantaim sampela kondisens iken isi long ol.

Fri long kalabus

Mipela i stap fri long 26 Mei 2020. Mun we i mekim mipela tait olgeta, dreinim strong na filings bilong planti manmeri. Mi no inap tru long imejin, wanem bai i kamap sapos nogat nesenol na intenesenol solidariti long mipela. I mas bai mipela pinisim 11 more yia long haus sel bilong ekpresim dispela pis politik bilong mipela. Taim mipela fri, Arina ino fri yet.

Wan aua bihain long mipela i fri long em,olgeta solidariti poro i redim thanks giving lotu wantaim. Tasol Arina Elopere,Papuan  Politik kalabusmeri, Meri Jakata Six, bai i fri tupela de bihain (28 Me 2020). Mipela i wanda watpo ol i ken kaunim em narakain long mipela.

Cadong rais em strongpela rais wantaim ol liklik ston tu i stap,wantaim kumu na sampela taim mit bilong em pis, tempe na mit. Kalabus lain i kolim pis bilong en, Indosiar pis, long wanem, em i gat tikpela skin na planti bun na mit bilong en i liklik tru. Mit we mipela kaikai i ken chuwim long maus inap long 10 minits. Strong olsem rubber bilong taya.

Long Salemba, at last mi pablisaisim seken nem bilong mi, Ginting, Senem bilong ol Batak/Korea long as bilong sekyuriti na rilesen. Bikos Kalabus em i “Bik bus” tru long mi. Olsem na mi mas yusim Famili na Klen rilesen. Samting tru, mi no save publisaisim dispela klen nem bilong mi nabaut nabaut. Apat long ol isilop husait save kolim nem bilong mi long ol media.

Arina i stap fri tupela de bihain long mipela. Em i kalabus long Pondok Bambu. Mi nupla tru long luksave long em taim mipela istap long Mako Brimob. Mi no bin save pastaim olsem em wanpela kandidet bilong pasto meri. Em igat gutpela pasin olgeta. Mipela i bin wari bikos em yet i kalabus long Pondok Bambu. Bel bilong en i strong tru, em i gat strongpela bilip. Ai wara bilong mi i pundaun taim taim em i stap fri.

Hop bilong Surya Anta

Mi mekim dispela tred so ol poro ino inap lusim ol lain wantok na poro husait i stap kalabus. Ol tu man, Mi hop olsem igat senis long apstrim igo daunstrim. Senis long Lo na enfosmen opisa inap long ol kotsa. Long dispela Konsep pokok’e kalabusim man igo long jastis restoresen. I mas gat fair trial na noken long fos. Endim dispela ol ilegal levis, na ol ilegal bisnis insait long haus sel.

Mi hop tu olsem mipela iken stil sanap strong long solidariti ol politiks kalabusman bilong Papua na Maluku husait kot ino sentensim ol yet na husait ino fri yet. Tinting na bel mas inoken stap long kalabus. Ol tinting na aidia mas i noken stop. Mi yet mi hop tru olsem ol ino kamapim mi kriminal ken long as bilong dispela tret mi twittim long en. Pes i pulap wantem ai wara bilong hamams (Tears of joy), Pes wantaim ai wara bilong hamamas long tok gutnait. Mi tait.

Eehh, nau tasol mi rialaisim olsem Haus Kalabus long Salemba em IA Klas. IA klas tasol i olsem pinis,mi no save bai olsem wanem long ol klas tamblo long Salemba. Wes em olsem, igat wanpela Polan man Saprim Kot i sentensim em long Kamapim Pasin Birua, taim em mekim raun turist bilong em igo long wamena. Em i stap kalabus long Wamena Haus kalabus. Em i namba wan politik foreina long stap kalabus long Indonesia.

Mi laik kritisaisim ol legal aid tu na ol profit lawyer. Kam long Kalabus, ofarim helpim bilong Lo. I save pinis olsem kalabusman em i no moni man. Eh long end bilong olgeta stori ibilng askim long moni. Pinis long dispela, i no kam lon Nesenal kot haus. Validetim polis (isilop) na Atonis rekomendim long deteinim olsem na ol noken go komplit tumas. Pro Bano istap we?

Dispela  em wok loya. Noken lusting long Visen bilong Legal Aid,wanem em jastis na tok tru.

Fani Stori long Haus Kalabus

Igat fani stori tasol i sore liklik. Long Haus sel igat wanpela kalabusman baim paket bilong meth drak 100tausen rupia.Taim ol i salim meth drak kamdaun long seken flua tru long liklik hul arere long het bilong mi,dispela em ino meth drak nogat,em i vetsin. Ol i giamanim em. Na tu igat narapela poro husait casim betri long seken (2nd) flua, eh rum emti. Het deti.

Taim toktok long deti het long kalabus igat kainkain tru. Igat wanpela poro demonstran bilong Palemen memba. E i kipim 50 tausen rupia insait long joki we igat sipa bilong em. Em silip olsem olsem kebo tru. Taim em kirap mani i go pinis em no save, i go long we. Sampela i save usim resa na katim bek long stilim fon o speks bilong, mas baim ol.

Long sait bilong peim fi bilong stap, em olpela tradisen. Ol Kalabus bilong Polis sekta na rejinel polis i stori olsem, het bilong rum bilong haus sel i tokim ol long mas kolektim dispela fi. Na man givim wok koleksen wok tu i kisim se bilong en. 50-60% nabaut, igo insait long poket bilong en. Sapos inogat moni bai het bilong sel rum na ol poro bilong en, trepim ol. Pinis bilong olgeta dispela, ol i kamap corvi long kalabus.

Mi apim tam pingga bilong mi long, Salemba Haus Kalabus na long isu bilong: emtim aisolesen blok, ekstendim klinik bilong em,stretim haus sel bilong en na aplaim dispela “Lok daun sistem” Respon bilong Salemba i moa hariap long ol arapela sel na haus kalabus. Mi autim dispela stori antap olsem nau na ol i noken lukim dispela hevi bilong daunstrim ig upstrim nogat. Ino fil opereta tasol i pesonal.

Kalabus i halivim long hariapim sentens leta so Kajari na Nesenel Kot iken wok long  hariap dispela bilong mipela so det mipela iken goaut kwiktaim. Even olsem tumora bilong en, ol registresen bureu kisim kol long sentral, olsem ol kenselim asimilesen bilong mipela. Bikos mipela kriminal husait i kamapim birua long kantri. Mi apresietim registresen bureu long wanem, em i series long wok bilong en, we em mek so olgeta rait bilong politik kalabusman imas kisim wankain olsem ol arapela.

Agen, dispela hevi bilong ova kapasiti em hevi bilong daunstrim igo upstrim. Hevi bilong lo aplaiens bilong Aparatus, na ol man bilong lo (APH), polis, jas, kot haus, saprim kot na sif jastis na haus sel o haus kalabus. Ol kalabus man em ol man, ino emti tin. (*)

Artikel sebelumnyaLagi-lagi Kondisi Buruk dari Lapas Terungkap
Artikel berikutnyaVictor Mambor: TPNPB-OPM adalah Freedom Fighter, Bukan Teroris